Haabersti on väga mitmekülgne linnaosa. Siin võib leida nii suuri kortermaju, suuremaid ja väiksemaid eramaju, kaunist loodust ja palju vaatamist.
Haabersti on oma nime saanud siia 16.saj asutatud linnamõisa järgi, mida kutsuti saksa keeles Habers Hoff’iks ehk kaeramõisaks. Ametlikult kuulus tollane Haabersti linnasarasesse juba 1265 aastal.
Haabersti piirkond kuulus nii Haabersti mõisale, kui Harjumaa koosseisu ning siin asus mitu küla. 18. mail 1945 moodustati Kalinini linnarajoon (1. juulini 1946 kandis ta Kopli rajooni nime). Kalinini rajoon hõlmas Kopli, Kalamaja, Pelgulinna, Pelguranna, Väike-Õismäe, Kakumäe poolsaare, Tiskre, Rocca al Mare ja Harku järve ümbruse. Piiriks Oktoobri rajooniga olid Harku paemurru raudteeharu, Paldiski maantee, Toompuiestee (siis J. Gagarini puiestee) ja Põhja puiestee. Lõplikud piirid sai Kalinini rajoon 1975 aastal, mil ühendati viimane osa Kakumäest ja Tiskre. Aastatel 1991–1993 oli sama linnarajooni nimi Põhjarajoon. Alles 1993. aastal anti linnaosale Haabersti nimi.
Haarbersti on jagatud 12 asumisse: Astangu, Haabersti, Kakumäe, Mustjõe, Mäeküla, Õismäe, Pikaliiva, Rocca al Mare, Tiskre, Veskimetsa, Vismeistri ja Väike-Õismäe.
Haabersti on kodu Eesti Vabaõhumuuseumile, Rocca al Mare Kaubanduskeskusele, Saku Suurhallile, Tallinna loomaaiale, Kakumäe rannale, Rocca al Mare promenaadile, Lesta kivile, Haven Kakumäe sadamale, Tiskre ojale, Väike-Õismäe tiigile, Harku järvele, Kakumäe rannakaitsepatareile, Astangu laskemoonaladudele, Õismäe raba terviserajale.
Seisuga 1. jaanuar 2020 oli Haaberstis 46 620 elanikku.
Põhjaliku Tallinna ajalooga saad tutvuda siin https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_ajalugu